Hei taas, tegus naine!
Kas kl. 5.00 ärkamine 30 päeva järjest tõstab produktiivsust sellisel määral, et kaotatud unetundidest kahju ei hakka? Ehk – siit tuleb blogipostitus sellest, kuidas ma endale väljakutse esitasin ja 30 päeva järjest ennast ületades kl. 5 hommikul üles tõusin. Ütlen kohe, et seekordne postitus tuli päris pikk, aga kui kõnetab, siis usun, et on huvitav.
Mõista-mõista, mis on magusam kui mesi? Mäletan juba lasteaiast, et selle mõistatuse õige vastus on uni! Minu jaoks olin see ühtlasi ka üks lihtsamaid mõistatusi. Ütlen ausalt, et pean ennast üle keskmise unemaiaks inimeseks ning võin tunnistada, et magamin on mulle olulisem kui korralik kõhutäis. Kui olen väsinud ja näljane, eelistan iga kell und söömisele. Mulle on tuttav tunne, kui hommikul äratus laulma hakkab ja sooviksid anda mida iganes, et veel kasvõi natukenegi magada. Esimese helina peale paned kella kinni ja lükkad 10 minutit edasi… siis veel 5 minutit… ja siis veel… Need minutid tunduvad parimad, mida keegi antud hetkel pakkuda võiks, kuni lõpuks on viimane aeg ning enam pole ruumi vedelmiseks. Kas tulen tuttav ette? Ja kui siis viimasel minutil äratusele reageerid, tormad selle peale voodist välja, pessu, riidesse, teed ennast kiiruga korda, haarad midagi hamba alla ning jooksed välja. Selle tulemusena on tavaliselt ikka nii, et satud ummikutesse ja päeva alguses jõuad juba kiruda kõiki, kes tee peal uimerdavad. Ehk siis, mitte just eriti postitiivne start päevale.
Tegelikult on inimesed hommikuse ärkamise osas väga erinevad ja on palju ka selliseid, keda eelmine lõik ei kõnetanud üldse. Mina kirjeldasin vaid ühte tüüpi, kuna umbes 60 % inimestest on just neid, kellele varahommikune ärkamine valmistab raskusi. Kui veel endast rääkida, siis olen kogu oma teadliku elu pigem vältinud varajast ärkamist. Tunnen ennast mugavamalt õhtul kauem üleval olles, kui vara ärgates ja see ei ole seotud unetundide arvuga. Mulle on alati tundunud, et hilisõhtuses või öises vaikuses saan segamatult keskenduda ning vajalikke tegevusi teostada. Ja kui siis järgmisel hommikul pean varakult kuhugi minema, tõmbab voodi justkui magnetina endasse ning padi ja tekk tunduvad niiiiii mõnusalt soojad ning mugavad. Ja siis järgneval hommikul kordub kõik eelmise lõigu lõpus kirjeldatu. Eks see oligi üks põhjustest, miks endale väljakutse esitasin ning oma päevakava pea peale keerasin.
Asi sai alguse eelmisel kevadel, kui ühel õhtul raamatupoes avastasin Hal Elrodi raamatu “The Miracle Morning”. Kui aus olla, siis tegelikult imestan siiani, et sellise pealkirjaga teos mind üldse kõnetas 🙂 Ometi leidis see koha minu raamaturiiulis ning kohe peale ostu lehitsesin seda põgusalt. Mul oli parasjagu käsil magistritöö kirjutamine, seega ei olnud mahti seda kaanest kaaneni läbi lugeda. Samas sirvisin seda piisavalt aru saamaks, et antud teos räägib autori loodud programmist, mille järgimine tõstab produktiivsust olulisel määral, aidates sellega eesmärke saavutada. Asjal oli ka konks (vähemalt minu jaoks) – süsteem näeb ette, et tõused iga päev ebainimlikult vara. Olgugi, et kevadel jäi raamat riiulisse, hakkasin peale kooli lõppu selle teema kohta Internetist uurima. Leidsin mitu Youtuberit, kes olid programmi omal nahal järele proovinud. Kõik nad kiitsid seda ning rääkisid olulisest produktiivsuse tõusust juba 30 päevaga. Tootlikkuse tõus on mulle praegusel kiirel ajal ülioluline (alustasin väljakutset novembri lõpus). Sellepärast mõtlesingi, et võtan kätte ja proovin selle palju kiidetud programmi omal nahal ära. Võin juba ette öelda, et kuna minu jaoks tähendab see ülimat elustiili muudatust, siis on see ka CHALLENGE suurte tähtegega.
No nii, aga nüüd siis väljakutsest lähemalt… Minu päev algab selle raames kl. 5.00 ning ärkamisjärgsed tegevused on järgmised:
- Vaikuseminutid: 5 min
- Affirmatsioonid/kinnitused: 5 min
- Visualiseerimine (reeglina visualiseerin eelolevat päeva): 5 min
- Võimlemine (mina teen harjutuskompleksi “Viis tiibetlast” + kuivharjamine): u 20 min
- Lugemine: u. 20 min.
- Märkmete tegemine (päevaplaan jms): u 5 min
Kokku kõik u 60 min.
Resultaadid, mida erinevad challenge’i varem läbinud on enda puhul märganud:
- Produktiivsuse oluline tõus, mis on toonud tulemusi eraelust kuni rahalise olukorra paranemiseni välja.
- Sihikindlus tegutsemisel, mis on aidanud neid hoida valitud kursil ning tõhusamalt eesmärke saavutada.
- Tasakaalustatud mentaalne seisund, see aitab igapäeva olukordades säilitada rahulikku meelt ja võtta vastu kaalutletud otsuseid.
- Suurenenud stressitaluvus
- Kehakaalu langus
- Lugemisharjumus
Minu ootused:
Ma ei saaks öelda, et ükski nendest tulemustest mul mööda külgi maha jookseks. Samas oli minu eesmärk eelkõige just produktiivsuse kasv. Alustasin väljakutset novembri lõpus ja mida lähemale aastalõpule, seda enam hakkas aeg kiiremini kuluma – justkui oleks novembris-detsembris vähem tunde ööpäevas. Samas ootejärjekorras olevate tegevuste nimekiri aina pikenes ning kahanemismärke ei paistnud kusagil. Tean, et kogu aeg ühtmoodi tegutsedas ei saa oodata teistsuguseid tulemusi. Sain aru, et produktiivsuse tõstmiseks ja soovitud tulemusteni jõudmiseks pean midagi kardinaalselt muutma. Küllap seetõttu see raamat ning väljakutse mind kõnetasidki, ja ega midagi trastilisemat ma enda jaoks hetkel välja poleks mõelnud. Samuti mõtlesin, et kui seda meetodit on varem proovinud ka teised, kes peavad regulaarset varahommikust ärkamist sama ekstreemseks kui minagi, siis ei saa see ju päris võimatu olla.
Ma ei saaks öelda, et ükski nendest tulemustest mul mööda külgi maha jookseks. Samas oli minu eesmärk eelkõige just produktiivsuse kasv. Alustasin väljakutset novembri lõpus ja mida lähemale aastalõpule, seda enam hakkas aeg kiiremini kuluma – justkui oleks novembris-detsembris vähem tunde ööpäevas. Samas ootejärjekorras olevate tegevuste nimekiri aina pikenes ning kahanemismärke ei paistnud kusagil. Tean, et kogu aeg ühtmoodi tegutsedas ei saa oodata teistsuguseid tulemusi. Sain aru, et produktiivsuse tõstmiseks ja soovitud tulemusteni jõudmiseks pean midagi kardinaalselt muutma. Küllap seetõttu see raamat ning väljakutse mind kõnetasidki, ja ega midagi trastilisemat ma enda jaoks hetkel välja poleks mõelnud. Samuti mõtlesin, et kui seda meetodit on varem proovinud ka teised, kes peavad regulaarset varahommikust ärkamist sama ekstreemseks kui minagi, siis ei saa see ju päris võimatu olla.
Tänaseks on küll väljakutse juba läbitud, aga antud postituse kirjutasin, kui olin selle väljakutsega olnud seotud 6 päeva. Programmis on küll lubatud muudatusi teha ning lisada sellesse enda harjumuspäraseid hommikurituaale. Samas tuleks jälgida, et ärkamisjärgsesse tundi ei mahutata Internetis ja sotsiaalmeedias surfamist, meilide lugemist jms. Ka päeva esimene tass kohvi ei tohiks kuuluda ärkamisjärgse tunni rituaalide juurde. Mina joon peale esimest meditatsiivset viitteist minutit suure klaasi toasooja vett ning alles peale seda n-ö püha tundi (orienteeruvalt kl. 5.00 – 6.00) keedan omale tassi rohelist- või taimeteed.
Esimese tunni põhimõte ongi tegeleda endaga ning visualiseerida/planeerida algavat päeva ennast selleks vaimselt ja füüsiliselt valmistades. Sellest järgnevad tunnid tuleks hakata teostama tegevusi, mis antud päevaks juba ette planeeritud (mina tegin plaane eelmisel õhtul ning hommikul vaatasin selle üle). Alustada tuleks tegevustest, mis on loomingulisemad ning vajavad keskendumist (näiteks blogipostituse kirjutamine, uute toodete välja mõtlemine jms). Meilide lugemine, nendele vastamine ja muud ratsionaalsemad tegevused tuleks ette võtta alles siis, kui eelpool mainitu on tehtud. Samuti võiks lükata võimalikult hiliseks sotsiaalmeedia kontode haldamise jms. Nagunii ei ole Su näoraamatu seinale selleks ajaks midagi uut ja põnevat ilmunud. Enamus Sinu sõbralisti kuulujatest ju alles magavad.
Selle mõttega ma oma seekorde postituse lõpetan. Olen väljakutsest teinud ka mõned vlogid. Need leiate Inspiratsiooni Instituudi Youtube’i lehelt. Järgmine kord kirjutan pikemalt ka oma kogemusest. Juhuks, kui mõni teist kaalub väljakutset ka omal nahal proovida, siis on kommentaarid ja küsimused teretulnud 🙂
Järgmise korrani!
