No nii, kas tunned ennast puudutatuna, või arvad, et Sina oled orjusest vaba? Kui oled nende seas, kes arvavad, et neid see ei puuduta, siis vaata korra enda ümber. Nüüd mõtle, kas Sul on piisavalt raha, et enda ning oma lähedaste unistusi täita? Kas oled ümbritsetud end soovitud inimestega, kas Sinu eluase on just selline, nagu tahaksid, või kas Sinu elukvaliteet vastab Sinu unistustele? Võimalik, et oled tihe külaline koolitustel ja/või agar raamatute lugeja, mis räägivad sellest, kuidas saada kõike mida tahad. Kui oled minu varasemaid postitusi lugenud, siis olekd ehk jõudnud oma eesmärgid ja soovid kirja panna. Võimalik, et oledki teoorias juba piisavalt tugev, aga tõded, et siiski ei ela Sa veel vastavalt oma soovitud elustandardile. Kui nii, siis võib öelda, et ka Sina oled oma harjumuste ori. See muide ei tähenda, et peaksid sellega leppima. Õnneks ei pea me tänapäeval enam ootama, et keegi meile vabaduse kingiks. Meil tuleb astuda võitlusesse oma orjapidajatega (harjumustega). Kui soovime oma ellu muutuseid, peame tuvastama negatiivsed ning sisse juurutama uued positiivsed harjumused.
Just nii, kui soovime, et meie elu muutuks, peame muutustega alustama lähemalt, kui eeldame – meist endist.
Ma olen nüüdseks juba mitu blogipistitust ja Youtube’i videot eesmärkide seadmisele pühendanud. Seda tegin ka oma viimases kirjutises. Eesmärkide seadmine ongi edu ning soovide täitumisel üks olulisemaid samme. käesolevas postituses kirjutan aga harjumustest. Seda sellepärast, et nendel on vähemalt sama oluline, kui vahel mitte suuremgi, roll meie eesmärkide saavutamisel. 95% meie igapäevast on juhistud sissekujunenud harjumuste poolt. Just seetõttu ongi nendel nii oluline osa selles, kas ja kuidas meie eesmärgid ning unistused täituvad. Me võime oma unistused kirja panna ning neist endale eesmärgid seada, aga kui me ei ole valmis oma mugavustsooni laiendama ning harjumusi muutma, siis võib unistuste täitumine kaua aega võtta, aga vahel osaliselt või täielikult teostumata jääda.
Just sellepärast soovitangi oma klientidel ja koolitatavatel lisaks eesmärkide seadmisele pühendada aega oma harjumuste tuvastamisele ning mõtlemisele, millised neist viivad neid eesmärkide suunas ja millised neist eemale. Nagu teate, meeldib mulle tuua näiteid kehakaaluga seoses. Seega, kui Sul on soov kaotada kaalu, aga Sinu igapäeva rutiini ei kuulu kehaline tegevus, samas armastad õhtuti teleka ees näksida, siis on ilmselge, et kiiremini ja tõhusamalt jõuaksid oma eesmärgini, kui muudad oma näksimisharjumust ning leiad aega regulaarselt treenimiseks. Ehk peaksid loobuma ühest harjumusest ja juurutama sisse teise.
Ma tean, teoorias tundub see kõik väga lihtne – üks harjumus in ning teine out. Paraku ei tule mõtlemis- ja analüüsivõime meile alati kasuks. Samuti on meie aju esmane ülesanne meile turvalisust tagada, mistõttu tekitab igasugune muutus stressi. Arvestades sellega, et sisseharjunud tegevustega tegeleb sama aju osa, mis tegeleb ka automaatseks kujunenud liikumise ja toimetustega. (nt. autojuhtimine, hambapesu jms.), siis hoiab nende talitluste tegemisel aju energiat kokku. Selleks, et ennast ümber õpetada ning sisse töötada uusi kasulikke harjumusi ja/või kahjulikest loobuda, peame me tegutsema teadlikult ning järjepidevalt. Justnimelt järjepidevus on üks peamiseid edukuse tagatisi, millega on võimalik realiseerida praktiliselt iga eesmärk kõigest kahe aastaga.
Alanud aasta sihte seades tuvastasin, et paljude minu eesmärkide saavutamise „võtmeks” on regulaarne kirjutamine. See protsess aitab mul luua uusi tooteid, välja töötada erinevaid koolitusformaate ning täita samal ajal oma missiooni – harida, toetada ja ühendada tragisid ning ettevõtlikke naisi Eestis. Sellepärast valisingi just igapäevase kirjutamise harjumuseks, mida sellel aastal esimesena endale sisse juurutada plaanin. Tean loomulikult väga hästi, kui keeruline see esialgu on. Samas, kuna uute ning vajalike harjumuste kujundamine on ülimalt oluline osa oma eesmärkide saavutamisel, siis tean, et pean laiendama selliselt oma mugavustsooni ning olema sihikindel vähemalt kolm kuud. Uute harjumuste loomise lihtsustamisel on ka mõned nipid. Kuna tean, et minu lugejate hulgas on veel neid, kes soovivad oma eesmärke täita, siis otsustasin siia panna mõned nipid, mis lihtsustavad uute tegevuste juurutamist.
1. Keskendu ühele harjumusele korraga – ära ürita samaaegselt luua mitut regulaarset tegevust. Vali välja üks, mis on hetkel Sinu eesmärkide saavutamiseks kõige kriitilisem ja pühenda end sellele. Näiteks, kui oled plaaninud saada kirjanikuks, siis tuleks Sul välja anda raamatuid. Selle jaoks on kriitiline, et looksid endale igapäevase kirjutamise harjumuse. Kui see on saavutatud, on see mõne aja pärast Sinu loomulik päeva osa ning Sa ei pea ennast selleks enam sundima.
2. Ole valmis pühenduma valitud harjumusele minimaalselt kolm kuud – ma tean, et tihti räägitakse, et piisab 21 päevast. Tegelikult on viimased uuringud tõestanud, et keskmiselt võtab uue tegevuse sisse harjutamine 66 päeva. Samuti peab silmas pidama, et mida keerulisem on harjumus, seda rohkem vajame selle juuruta
3. Alusta väikeselt – kui oled nagu mina ja otsustasid sisse juurutada igapäevast kirjutamisharjumust, siis ära plaani esimestel päevadel, tegelikult isegi nädalatel, kohe tervet peatükki või blogipostitust valmis saada. Alusta sellest, et harjutad end iga päev istuma arvuti taha ning midagi sinna kirja panema. Mina alustasin sellest, et kirjutasin postituse pealkirjad ja alapealkirjad. Kui tundsin, et mõte hakkas liikuma, siis kasutasin seda ning kirjutasin rohkem. Pea meeles, et on oluline, et esialgu tekiks Sul harjumus veeta iga päev mingi osa ajast arvutis kirjutades.
4. Planeeri oma päevast kindel aeg valitud tegevuse sooritamiseks – see võib olla kellaaeg või siis näiteks teatud tegevusele järgnev aeg. Näiteks peale hommikusööki, pärast koeraga jalutamist vms. Kui tegemist on loomingulise ülesandega, siis soovitan valida selleks kas päeva esimene või viimane osa. Seda seetõttu, et siis töötab meie aju sobival lainesagedusel. Aga, kui peaks olema tegemist mõne ratsionaalse toiminguga, võiks selleks sobida päevane aeg. Füüsilist pingutust vajavate harjumuste (nt. treening) puhul oleks hea valida selline aeg, mis endale tundub mugav. Samas õhtusel ajal tuleks jälgida, et füüsilist pingutust nõudvate tegevuste ja magamise vahele jääksid vähemalt mõned tunnid.miseks aega. Kui tegevus on meile lihtne, siis võib tõesti 21 päevaga harjumus kinnistuda, aga kui tegemist on mõne keerulise toiminguga, siis selleks, et see meile automaatseks muutuks, peab pühenduma vähemalt kolm kuud. Mina soovitan iga uue harjumusega tegeleda esialgu vähemalt 100 päeva. Nii on lootust, et see meile ka korralikult kinnistuks.
5. Ära kunagi jäta vahele kaks korda järjest! – Me kõik oleme inimesed ning vahel võib tulla ootamatuid olukordi, mil päev kulge etteplaneeritult. Nii võib juhtuda, et harjumuse juurutamiseks vajalikud toimetused ei mõni kord lihtsalt ei mahu 24 tunni sisse. See aga ei ole põhjus, et end kohe nuhelda, või luuserina tunda. On täiesti ok mõnel puhul igasse päeva planeeritud harjumuspärane tegevus sellises olukorras vahele jätta. Peamine on kinni pidada reeglist, et seda ei juhtuks kaks korda järjest. Selliselt ei mõjuta üks trennist puudumine või ühel päeval kirjutamisest eemaldumine Sinu peamist eesmärki.
6. Määra omale mõni kohene stiimul – näiteks teed kalendrisse risti või linnukese iga kord, kui tegevuse oled sooritanud. Kui soovid võid luua ka veidi põhjalikuma preemiasüsteemi, lubades iga kord endale midagi, kui oled päevaülesande sooritanud. Mina olen sidunud oma vajalike harjumuste kinnistamiseks tehtud tegevused nendega, mis otseselt minu eesmärke ei täida. Nii luban endale 15 minutit teleka vaatamist iga tunni kasulike tegevuste tegemise eest. Võin oma telekaminuteid ka mitu päeva koguda. Vajalik on enese kohene premeerimine seetõttu, et reeglina on nii, et halbadest harjumustest saame „kasu” üsna vahetult (nt. sööd magusa saiakese, siis saad hea maitseelamuse koheselt. Või vedeled teleka ees mõnda seriaali vaadates ja tunned end mõnusalt samal ajal). Selliste harjumuste puhul tekib nende kahjulik mõju millalgi tulevikus (näiteks kehakaalu tõus, sellega seonduvad terviseprobleemid jms). Samas kasulike tegevuste positiivne mõju avaldub tulevikus ning neid sooritades võime end hoopis halvasti või ebamugavalt tunda (nt. korralik trenn, mis on väsitav ning võib lihased valutama panna, või tervislikult toitudes jääb esialgu kõht tühjaks jms). Just sellepärast ongi tarvis luua enda aju jaoks mingi võimalus nihutada kasu võimalikult lähedale tegevuse sooritamisele. Muide ristikese lisamine kalendrisse annab ajule piisava signaali, et tasu on saabunud.
Kui soovid sellest teemast rohkem teada, siis jälgi mind Youtube’is, sest peagi teen ka ühe vlogi samal teemal. Lisaks on mul plaan üsna varsti alustada otsevideote tegemisega Inspiratsiooni Instituudi Facebooki lehel. Nimelt kavatsen hakata tegema seeriat „Inspiratsiooni Instituudi päevabooster naistele”, mis on selleks, et jagada teadmisi ettevõtlikele naistele ja aidata neil oma elukvaliteeti parandada.
Viivika
